ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis »
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 31. mai 1968.

Kolmas lend on lennuvalmis

 15 uut nägu. 15 uut nime. Õieti küll mitte enam absoluutselt uut. Sest ega nad lausa kasvuhoones kasvatatud ole. Näod on juba vist paljudele vilksamisi meelde jäänud – luuleõhtutelt, kontserdilavalt, televiisoriekraanilt, viimase aja jooksul juba teatrilavaltki. Diplomilavastuste arvustustes nimetatakse üksikuid nimesid targu haruharva. Nimi tuleb endale teatripraktikas teha: ja siin võivad kooli ja teatri viiemehed teinekord üllatavalt mitte kattuda.

4 diplomilavastust on peale viimase kõik juba ajakirjanduses vastukaja ning Noorsooteatri eksperimentaallava repertuaaris oma koha leidnud. Igaüks oma kandi pealt ja kõik kokku lasevad kursusest üsna tervikliku pildi saada. “Ime sünni” psühholoogilis-olustikuline stuudiotöö, oluliste eetiliste ja pedagoogiliste küsimuste mõtestamine oli väga kasulik osalistele ja resultaadina nauditav publikule. “Humalakorjajad” jätkab fakulteedis “West-Side’i looga” algatatud muusikalis-tantsuliste lavastuste vajalikku põhimõtet (“kergema” ¸anri juures siiski tõsistest eluprobleemidest mööda vaatamata). Rääkida oma põlvkonnale neist endist ka omamaise näidendi ja rahvuslike karakterite kaudu on oletatavasti 3. juunil esietenduva telelavastuse – A. Liivese “Augustikuu mured” – sihiks.

Kui teatrite jooksvas repertuaaris tuleb paratamatult ette ka kesisemaid tükke, siis diplomilavastuste valik peaks olema olemasolevate tingimuste seisukohast parim. Eeldatavasti peaks see andma ühteaegu nii antud lennu jõududest ülevaate kui ka tema inimese- ja kunstnikukreedo.

Lavakunstikateedri III lennu kreedo väljendub kõige mõjuvamalt G. Kromanovi lavastatud M. Gorki “Põhjas”. Selle kohta on kriitika juba asjalikult sõna võtnud (V. Tobro, “Õhtuleht” 7. V 68; M. Stein, “Noorte Hääl” 11. V 68), lehe ruumikitsikuses tahaksin kordamistest võimalikult hoiduda.

Palju on tulnud näha diplomandide klassikalavastusi, mis ümberkehastumise püüdlikkusest ja karaktergrimmi olustikulisest täpsusest hoolimata mõjuvad kuidagi asjaarmastajalikult – kui näiteks mõni kõhetu nooruk tähtsalt kõhtu ette ajades oma halli võltshabet silitab.

Grigori Kromanovi valitud tee on tegelikult uus, kuid tundub endastmõistetav – küllap sellepärast, et ta on sisuliselt õige. Gorki näidendites on ajajärgu olustik küllalt oluline – kuid mitte eesmärgil seda võimalikult täpselt taasluua (seda niikuinii ei saaks ja selleks pole ka vajadust), vaid karakterite sisu ja mõtte tuuma õigeks mõistmiseks. Kromanovi tõlgenduses avaldub ajastu ja olustik eelkõige tegelaste psühholoogia kaudu – muus osas on tinglikkuse aste traditsioonilisest mõnevõrra suurem. Kuna Gorki kogu kujude ja inimsuhete süsteem on lavastuses avatud täpselt ja sügavalt, siis piisab etenduse alguses pakutud “mängureeglitest”, et Lukaa või mõne teise välimuse nooruslikkust kui võimalikku häirivat kõrvaltegurit vaataja jaoks täiesti välja lülitada. Rohkemgi, just nii saab ilmseks teatrikooli (ja kaasaja teatrimõistmise) olulisim siht: näitleja peab suutma kuju olemust tabada ning edasi anda ka ilma teatri muude väljendusvahendite abita. Ühtlasi kaob taolise “võõrandusefekti” toimel harjumuslikkusega kaasaskäiv tolmukord ja Gorki mõte lööb ehedana särama ning lõikab aastatest nürimata vahedusega. Sest “Põhjas” on mõttenäidend mitte ainult tänu sellele, et ta on tark näidend: ta on ka Gorki humanistliku mõtte publitsistliku väljaütlemise näidend, omamoodi ideedraama (meenutagem Gorki enda tuntud märkusi näit. Satini teksti kohta!).

G. Kromanovi lavastuses pääsevad näidendi filosoofiline kaalukus ja tark dialektika lihtsustustest vabana mõjule. Pole vist juhuslik, et Lukaa ja Satini osatäitjad K. Komissarov ja J. Tooming on ühtlasi ka lavastaja assistendid.

Märgakem Satini sõnu Lukaa kohta, kes temasse “nagu hape vanasse, roostetanud ja mustaks läinud rahasse” mõjus ja ilmselt ka kõigisse öömajalistesse. See sööbiv teravus ja rahutus, mille toob kaasa leebelt lohutav vanamees, iseloomustab kogu lavastuse atmosfääri. Gorki kommentaar – “Kavala Lukaa lohutustest tegi Satin oma järelduse: iga inimene on väärtuslik” – on lavastuse dialektilise tõe mõistmiseks samuti oluline. Satin ise on antud psühholoogiliselt täpselt ja halastamatult. Just sellisena on tal rohkem õigust välja öelda Gorki mõtet inimese austamisest, kui ilustatud-romantilisel resonööril. Selles näilises paradoksis väljendub kunstilise tunnetuse seaduspärasus.

Gorki mõtet kannab kogu lavastuse struktuur ja kujudesüsteem, Satin ainult sõnastab. Ja kui mõned Gorki südamest tulevad sõnad on kõnetoolide kõminas ära kulutatud, siis nõuab austus autori vastu ka selle asjaolu äramärkimist, nagu lavastuses ongi tehtud. Ainult nii, kompromissitu aususega, jõuab suurvaimu võitlev humanism kaasaegsena teadvusse ning südametesse.

Muidugi teeb rõõmu lavastuse kunstiline terviklikkus ning osatäitmiste tubli professionaalne tase. Selline on põhimulje, hoolimata mõnede stseenide (näit. III v. lõpp, mis kipub rabelevaks minema) nõrgemast teostusest. Kuid see pole siiski peamine. Peamine on kogu lavastusest õhkuv veendumus: see on meie Gorki, me ei räägi teile päheõpitud sõnu, vaid avaldame oma mõtteid, oma elutunnetust.

Ma ei oskaks defineerida, mis on kaasaegsus näitekunstis, kuid inimese ja näitleja aktiivsus, mis lavastust kannab ja publiku üksmeelses vastuvõtus ka kajastub, kuulub kindlasti selle mõiste alla. Seda on meie teatrile väga vaja. See teeb koolietendusest teatrihooaja sündmuse.

Lea Tormis          




DETSEMBER
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
14 dets

19:00
Kunst
» vaata lisa
15 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
16 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
19 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
20 dets

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
11
dets
IMPEERIUM
11
dets
Vastuvõtt lavakunstikooli on alanud
03
dets
"Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
03
dets
Lavakunstikooli magistrantidele annab vokaaltehnika meistriklassi prof Theodoros Terzopoulos Kreekast
03
dets
Loengusarjas "Ruum": 14. jaanuaril Izumi Ashizawa
22
nov
Uus lavastus: Izumi Ashizawa ja magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
22
nov
Kolm lavakooli tudengit vaidlevad kunsti üle lavastuses "Kunst" - etendused detsembris ja jaanuaris
19
nov
Panso preemia pälvis Priit Põldma
19
nov
Panso päevad: lavakooli üliõpilased ja vilistlased esinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis
13
nov
Lavakunstikooli 60. juubeli tähistamine
02
nov
Toimus esimene EMTA ja EKA loomeuurimuslike doktorantide ühisseminar
02
nov
Lavakunstikooli magistrantidele andis meistriklassi David Lloyd Suurbritannia trupist Jasmin Vardimon Company
01
nov
Lavakooli teadur Madli Pesti ja doktorant Piret Jaaks osalesid konverentsil "Politics and Community Engagement in Doctoral Theatre Research"
01
nov
Üliõpilaste lavastus "Maamõõtjad" Paide Kultuurikeskuses
30
okt
Lavakate draamamaraton 31. oktoobril Vaba Lava proovisaalis
UUDISTE ARHIIV