ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis »
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 31. mai 1968.

Kolmas lend on lennuvalmis

 15 uut nägu. 15 uut nime. Õieti küll mitte enam absoluutselt uut. Sest ega nad lausa kasvuhoones kasvatatud ole. Näod on juba vist paljudele vilksamisi meelde jäänud – luuleõhtutelt, kontserdilavalt, televiisoriekraanilt, viimase aja jooksul juba teatrilavaltki. Diplomilavastuste arvustustes nimetatakse üksikuid nimesid targu haruharva. Nimi tuleb endale teatripraktikas teha: ja siin võivad kooli ja teatri viiemehed teinekord üllatavalt mitte kattuda.

4 diplomilavastust on peale viimase kõik juba ajakirjanduses vastukaja ning Noorsooteatri eksperimentaallava repertuaaris oma koha leidnud. Igaüks oma kandi pealt ja kõik kokku lasevad kursusest üsna tervikliku pildi saada. “Ime sünni” psühholoogilis-olustikuline stuudiotöö, oluliste eetiliste ja pedagoogiliste küsimuste mõtestamine oli väga kasulik osalistele ja resultaadina nauditav publikule. “Humalakorjajad” jätkab fakulteedis “West-Side’i looga” algatatud muusikalis-tantsuliste lavastuste vajalikku põhimõtet (“kergema” ¸anri juures siiski tõsistest eluprobleemidest mööda vaatamata). Rääkida oma põlvkonnale neist endist ka omamaise näidendi ja rahvuslike karakterite kaudu on oletatavasti 3. juunil esietenduva telelavastuse – A. Liivese “Augustikuu mured” – sihiks.

Kui teatrite jooksvas repertuaaris tuleb paratamatult ette ka kesisemaid tükke, siis diplomilavastuste valik peaks olema olemasolevate tingimuste seisukohast parim. Eeldatavasti peaks see andma ühteaegu nii antud lennu jõududest ülevaate kui ka tema inimese- ja kunstnikukreedo.

Lavakunstikateedri III lennu kreedo väljendub kõige mõjuvamalt G. Kromanovi lavastatud M. Gorki “Põhjas”. Selle kohta on kriitika juba asjalikult sõna võtnud (V. Tobro, “Õhtuleht” 7. V 68; M. Stein, “Noorte Hääl” 11. V 68), lehe ruumikitsikuses tahaksin kordamistest võimalikult hoiduda.

Palju on tulnud näha diplomandide klassikalavastusi, mis ümberkehastumise püüdlikkusest ja karaktergrimmi olustikulisest täpsusest hoolimata mõjuvad kuidagi asjaarmastajalikult – kui näiteks mõni kõhetu nooruk tähtsalt kõhtu ette ajades oma halli võltshabet silitab.

Grigori Kromanovi valitud tee on tegelikult uus, kuid tundub endastmõistetav – küllap sellepärast, et ta on sisuliselt õige. Gorki näidendites on ajajärgu olustik küllalt oluline – kuid mitte eesmärgil seda võimalikult täpselt taasluua (seda niikuinii ei saaks ja selleks pole ka vajadust), vaid karakterite sisu ja mõtte tuuma õigeks mõistmiseks. Kromanovi tõlgenduses avaldub ajastu ja olustik eelkõige tegelaste psühholoogia kaudu – muus osas on tinglikkuse aste traditsioonilisest mõnevõrra suurem. Kuna Gorki kogu kujude ja inimsuhete süsteem on lavastuses avatud täpselt ja sügavalt, siis piisab etenduse alguses pakutud “mängureeglitest”, et Lukaa või mõne teise välimuse nooruslikkust kui võimalikku häirivat kõrvaltegurit vaataja jaoks täiesti välja lülitada. Rohkemgi, just nii saab ilmseks teatrikooli (ja kaasaja teatrimõistmise) olulisim siht: näitleja peab suutma kuju olemust tabada ning edasi anda ka ilma teatri muude väljendusvahendite abita. Ühtlasi kaob taolise “võõrandusefekti” toimel harjumuslikkusega kaasaskäiv tolmukord ja Gorki mõte lööb ehedana särama ning lõikab aastatest nürimata vahedusega. Sest “Põhjas” on mõttenäidend mitte ainult tänu sellele, et ta on tark näidend: ta on ka Gorki humanistliku mõtte publitsistliku väljaütlemise näidend, omamoodi ideedraama (meenutagem Gorki enda tuntud märkusi näit. Satini teksti kohta!).

G. Kromanovi lavastuses pääsevad näidendi filosoofiline kaalukus ja tark dialektika lihtsustustest vabana mõjule. Pole vist juhuslik, et Lukaa ja Satini osatäitjad K. Komissarov ja J. Tooming on ühtlasi ka lavastaja assistendid.

Märgakem Satini sõnu Lukaa kohta, kes temasse “nagu hape vanasse, roostetanud ja mustaks läinud rahasse” mõjus ja ilmselt ka kõigisse öömajalistesse. See sööbiv teravus ja rahutus, mille toob kaasa leebelt lohutav vanamees, iseloomustab kogu lavastuse atmosfääri. Gorki kommentaar – “Kavala Lukaa lohutustest tegi Satin oma järelduse: iga inimene on väärtuslik” – on lavastuse dialektilise tõe mõistmiseks samuti oluline. Satin ise on antud psühholoogiliselt täpselt ja halastamatult. Just sellisena on tal rohkem õigust välja öelda Gorki mõtet inimese austamisest, kui ilustatud-romantilisel resonööril. Selles näilises paradoksis väljendub kunstilise tunnetuse seaduspärasus.

Gorki mõtet kannab kogu lavastuse struktuur ja kujudesüsteem, Satin ainult sõnastab. Ja kui mõned Gorki südamest tulevad sõnad on kõnetoolide kõminas ära kulutatud, siis nõuab austus autori vastu ka selle asjaolu äramärkimist, nagu lavastuses ongi tehtud. Ainult nii, kompromissitu aususega, jõuab suurvaimu võitlev humanism kaasaegsena teadvusse ning südametesse.

Muidugi teeb rõõmu lavastuse kunstiline terviklikkus ning osatäitmiste tubli professionaalne tase. Selline on põhimulje, hoolimata mõnede stseenide (näit. III v. lõpp, mis kipub rabelevaks minema) nõrgemast teostusest. Kuid see pole siiski peamine. Peamine on kogu lavastusest õhkuv veendumus: see on meie Gorki, me ei räägi teile päheõpitud sõnu, vaid avaldame oma mõtteid, oma elutunnetust.

Ma ei oskaks defineerida, mis on kaasaegsus näitekunstis, kuid inimese ja näitleja aktiivsus, mis lavastust kannab ja publiku üksmeelses vastuvõtus ka kajastub, kuulub kindlasti selle mõiste alla. Seda on meie teatrile väga vaja. See teeb koolietendusest teatrihooaja sündmuse.

Lea Tormis          




OKTOOBER
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
20 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
21 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
22 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
23 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
28 okt

19:00
Maamõõtjad
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
15
okt
IMPEERIUM
13
okt
Loengusari "Ruum" toimub kord kuus lavakoolis
13
okt
Magistrantidele annab meistriklassi Ephia Gburek Prantsusmaalt
13
okt
Uus lavastus: lavakunsti tudengite "Maamõõtjad" Paide Kultuurikeskuses
21
sept
Lavakooli dramaturgide uute tekstide ettelugemine 31. oktoobril Vaba Lava proovisaalis
21
sept
Uus lavastus: Molière'i "Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
21
sept
Uus lavastus: Izumi Ashizawa ja magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
21
sept
Lavakooli tudeng Ursel Tilk mängib Belgia lavastaja Jan Fabre uuslavastuses "Belgian Rules / Belgium Rules"
13
sept
Bakalaureuselavastus "...ja peaksin sada surma ma..." etendus Eesti Rahva Muuseumis
01
sept
Magistrantide aktsioon "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba" Teatris NO99
31
august
Pepeljajevi ja lavakunsti tudengite revolutsiooniteemaline visuaalteater NO99s
31
august
Lloyd Newsoni avalik loeng 15. septembril Teatris NO99
29
august
Lavakate "Kogudus" sügisel Von Krahli Teatris
23
august
Ingo Normet andis Eugenio Barbale üle EMTA audoktori tunnistuse
10
august
Prof Anu Lamp, tudengid Ingmar Jõela ja Teele Pärn osalesid rahvusvahelise teatriinstituudi maailmakongressil 17.-22. juulil Hispaanias
UUDISTE ARHIIV