ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis »
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 31. mai 1968.

Kolmas lend on lennuvalmis

 15 uut nägu. 15 uut nime. Õieti küll mitte enam absoluutselt uut. Sest ega nad lausa kasvuhoones kasvatatud ole. Näod on juba vist paljudele vilksamisi meelde jäänud – luuleõhtutelt, kontserdilavalt, televiisoriekraanilt, viimase aja jooksul juba teatrilavaltki. Diplomilavastuste arvustustes nimetatakse üksikuid nimesid targu haruharva. Nimi tuleb endale teatripraktikas teha: ja siin võivad kooli ja teatri viiemehed teinekord üllatavalt mitte kattuda.

4 diplomilavastust on peale viimase kõik juba ajakirjanduses vastukaja ning Noorsooteatri eksperimentaallava repertuaaris oma koha leidnud. Igaüks oma kandi pealt ja kõik kokku lasevad kursusest üsna tervikliku pildi saada. “Ime sünni” psühholoogilis-olustikuline stuudiotöö, oluliste eetiliste ja pedagoogiliste küsimuste mõtestamine oli väga kasulik osalistele ja resultaadina nauditav publikule. “Humalakorjajad” jätkab fakulteedis “West-Side’i looga” algatatud muusikalis-tantsuliste lavastuste vajalikku põhimõtet (“kergema” ¸anri juures siiski tõsistest eluprobleemidest mööda vaatamata). Rääkida oma põlvkonnale neist endist ka omamaise näidendi ja rahvuslike karakterite kaudu on oletatavasti 3. juunil esietenduva telelavastuse – A. Liivese “Augustikuu mured” – sihiks.

Kui teatrite jooksvas repertuaaris tuleb paratamatult ette ka kesisemaid tükke, siis diplomilavastuste valik peaks olema olemasolevate tingimuste seisukohast parim. Eeldatavasti peaks see andma ühteaegu nii antud lennu jõududest ülevaate kui ka tema inimese- ja kunstnikukreedo.

Lavakunstikateedri III lennu kreedo väljendub kõige mõjuvamalt G. Kromanovi lavastatud M. Gorki “Põhjas”. Selle kohta on kriitika juba asjalikult sõna võtnud (V. Tobro, “Õhtuleht” 7. V 68; M. Stein, “Noorte Hääl” 11. V 68), lehe ruumikitsikuses tahaksin kordamistest võimalikult hoiduda.

Palju on tulnud näha diplomandide klassikalavastusi, mis ümberkehastumise püüdlikkusest ja karaktergrimmi olustikulisest täpsusest hoolimata mõjuvad kuidagi asjaarmastajalikult – kui näiteks mõni kõhetu nooruk tähtsalt kõhtu ette ajades oma halli võltshabet silitab.

Grigori Kromanovi valitud tee on tegelikult uus, kuid tundub endastmõistetav – küllap sellepärast, et ta on sisuliselt õige. Gorki näidendites on ajajärgu olustik küllalt oluline – kuid mitte eesmärgil seda võimalikult täpselt taasluua (seda niikuinii ei saaks ja selleks pole ka vajadust), vaid karakterite sisu ja mõtte tuuma õigeks mõistmiseks. Kromanovi tõlgenduses avaldub ajastu ja olustik eelkõige tegelaste psühholoogia kaudu – muus osas on tinglikkuse aste traditsioonilisest mõnevõrra suurem. Kuna Gorki kogu kujude ja inimsuhete süsteem on lavastuses avatud täpselt ja sügavalt, siis piisab etenduse alguses pakutud “mängureeglitest”, et Lukaa või mõne teise välimuse nooruslikkust kui võimalikku häirivat kõrvaltegurit vaataja jaoks täiesti välja lülitada. Rohkemgi, just nii saab ilmseks teatrikooli (ja kaasaja teatrimõistmise) olulisim siht: näitleja peab suutma kuju olemust tabada ning edasi anda ka ilma teatri muude väljendusvahendite abita. Ühtlasi kaob taolise “võõrandusefekti” toimel harjumuslikkusega kaasaskäiv tolmukord ja Gorki mõte lööb ehedana särama ning lõikab aastatest nürimata vahedusega. Sest “Põhjas” on mõttenäidend mitte ainult tänu sellele, et ta on tark näidend: ta on ka Gorki humanistliku mõtte publitsistliku väljaütlemise näidend, omamoodi ideedraama (meenutagem Gorki enda tuntud märkusi näit. Satini teksti kohta!).

G. Kromanovi lavastuses pääsevad näidendi filosoofiline kaalukus ja tark dialektika lihtsustustest vabana mõjule. Pole vist juhuslik, et Lukaa ja Satini osatäitjad K. Komissarov ja J. Tooming on ühtlasi ka lavastaja assistendid.

Märgakem Satini sõnu Lukaa kohta, kes temasse “nagu hape vanasse, roostetanud ja mustaks läinud rahasse” mõjus ja ilmselt ka kõigisse öömajalistesse. See sööbiv teravus ja rahutus, mille toob kaasa leebelt lohutav vanamees, iseloomustab kogu lavastuse atmosfääri. Gorki kommentaar – “Kavala Lukaa lohutustest tegi Satin oma järelduse: iga inimene on väärtuslik” – on lavastuse dialektilise tõe mõistmiseks samuti oluline. Satin ise on antud psühholoogiliselt täpselt ja halastamatult. Just sellisena on tal rohkem õigust välja öelda Gorki mõtet inimese austamisest, kui ilustatud-romantilisel resonööril. Selles näilises paradoksis väljendub kunstilise tunnetuse seaduspärasus.

Gorki mõtet kannab kogu lavastuse struktuur ja kujudesüsteem, Satin ainult sõnastab. Ja kui mõned Gorki südamest tulevad sõnad on kõnetoolide kõminas ära kulutatud, siis nõuab austus autori vastu ka selle asjaolu äramärkimist, nagu lavastuses ongi tehtud. Ainult nii, kompromissitu aususega, jõuab suurvaimu võitlev humanism kaasaegsena teadvusse ning südametesse.

Muidugi teeb rõõmu lavastuse kunstiline terviklikkus ning osatäitmiste tubli professionaalne tase. Selline on põhimulje, hoolimata mõnede stseenide (näit. III v. lõpp, mis kipub rabelevaks minema) nõrgemast teostusest. Kuid see pole siiski peamine. Peamine on kogu lavastusest õhkuv veendumus: see on meie Gorki, me ei räägi teile päheõpitud sõnu, vaid avaldame oma mõtteid, oma elutunnetust.

Ma ei oskaks defineerida, mis on kaasaegsus näitekunstis, kuid inimese ja näitleja aktiivsus, mis lavastust kannab ja publiku üksmeelses vastuvõtus ka kajastub, kuulub kindlasti selle mõiste alla. Seda on meie teatrile väga vaja. See teeb koolietendusest teatrihooaja sündmuse.

Lea Tormis          




MAI
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
03 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
04 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
11 mai

19:00
No37
» vaata lisa
12 mai

19:00
No37
» vaata lisa
13 mai

19:00
No37
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
30
aprill
Mälestusüritus "INGE PÕDER 100" 3. mail kell 16 lavakoolis
30
aprill
Lavaka poisid mängivad "Kunsti"
23
aprill
Lavakooli teadur Madli Pesti ja doktorant Maret Mursa Tormis külastavad 28.-29. aprillil Helsingis toimuvat loomeuurimuse konverentsi
19
aprill
Lavakunstikooli doktorant Marion Jõepera kaitseb uurimustööd postdramaatilisest teatrist 10. mail kell 18 lavakoolis
18
aprill
Pepelyayevi visuaalteater NO99s: lavakad esitavad Bloki luulet tantsuvormis - järgmised etendused 11., 12. ja 13. mail
18
aprill
Lavaka kevadine täika toimus 23. aprillil koolimajas
16
aprill
Lembit Peterson andis intervjuu lavastajaõppe teemal
13
aprill
Lavakooli tudeng Jan Teevet külastas Brno teatrikõrgkoolide festivali
11
aprill
Lavakunstikool ootab kandideerima doktoriõppesse
10
aprill
Jüri Naela koreograafiaga lavastus "Rotterdam" võitis Olivier' auhinna
10
aprill
Lavakooli segakoor esines laulupeo ettelaulmisel
19
märts
EMTA tähistab endise rektori Vladimir Alumäe 100. sünniaastapäeva
15
märts
Lavakooli õppejõud ja tudengid külastavad Moskvas GITIS-t 25.-28. märtsil
15
märts
Poola Gardzienice teatrikeskuse õppejõud andsid magistrantidele meistriklassi
07
märts
Lavakooli 28. lennu esimene bakalaureuselavastus: "Impeerium" Von Krahli Teatris
UUDISTE ARHIIV