ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja »
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1980, lk 11.


Õpetaja

 

Maailma kiire muutumisega peame suutma kaasas käia. Selleks vajame midagi püsivat, et tuge ja kindlust leida.

Kui endistelt ja tänastelt “lavakatelt” küsida, mis oli, on ja jääb, siis vastatakse: Helmi Tohvelman. Tohvi.

Algasid lavakunstikateedri verivärske 11. lennu esimesed tunnid Salme tänava kõledalt kõmisevas tantsusaalis.

“Ta alustab tundi alati nii toreda, reipa lausega: “Tere, lapsed.” – See mõjub kohe nii hellalt ja soojalt, et tunned ennast nagu kodus.”

Kindlameelselt endine põhimõttelistes asjades ja ise tabamatult uus – uusi kooskõlasid tabamas uute koolitulijatega. Haigused pole vahepeal mööda kive ega kände käinud, 80. a. juubel on künnisel – noh ja siis? Töö tahab tegemist.

Siin toimub liikumine (“Jookseb üle saali põranda hoopis kergemalt ja pehmemalt kui meie, ometi noored inime­sed”). Liikumine selle poole, et lõdvad, kanged või kohmakad liikmed hakkaksid lavaülesannetele kuuletuma. Et keha hakkaks vaimule alluma. Et kehaliigutus sünniks südame- ja mõtteliigutusest. Toimub liikumine inimeseks saamise ja oma elu pealisülesande leidmise poole.

Helmi Tohvelman sisendab oma igapäevase elutööga, et liikumiskultuur on vaimukultuuri osa. See ürgseim, kõneleva liigutuse kunst toob esile põhilise. Inimese liikumise läbi aja ja ajaloo ning aja, selle sajandi liikumise läbi inimese.

Kodutalu Järvamaa Lõõlas. Karikakrad läve ees ja valge pearätikuga ema pühapäeval koduoreli taga. Pingutused Tartu suurkoolis käia ja leivaraha teenimine Tallinnas ajalehekorrektorina. Gerd Neggo stuudio ja tärkav arusaam tantsu sisulisest väljendusjõust. Tantsimine ja teiste tantsitamine. Töölisteater ja Priit Põldroos – tants kui lavastusterviku ja -mõtte eraldamatu osa. (Mis on Töölisteatri legend? Seletada ei oska, aga ta on. Vaadakem-kuulakem Helmi Tohvelmani, Lisl Lindaud, Katrin Välbet, siis ehk saame aimu.) Ja oma rahva tants, see tegija teine mina. Tohvelmani tehtud karge, mehine “Kalevipoeg” tantsulaval – nüüd omakorda legendiks saamas. Ja uus algamine koos sündiva Noorsooteatriga.

Ajaloost saab märkamatult tänapäev, aga aja lugu on ikka nähtamatult kaasas, kui Helmi Tohvelman 1957. aastast peale Panso kooli tundidesse ja eksamitele tuleb, ühtesid teele saadab, teisi vastu võtab. Aasta-aastalt taandab aeg ajutise ja juhusliku inimeses ja ikka ergumalt hakkab läbi kumama tema puhas tuum. Lihtsaim ja vajalikem: headus.

Aga sentimentaalseks ei tohi sellest rääkides minna. “Te pole ingel, vaid juurikas. See teebki teid nii inimlikult armsaks,” ütles Panso Helmi Tohvelmanile kümme aastat tagasi.

Kuhu jõuakski nii hele, habras ja õrnatundeline inimene aja halastamatus voolus, kui ta poleks ühtlasi jonnakas juurikas, kes kodupinnas kinni ja teistele tugipunktiks!

Eriti jonnakas on ta õpilasi kaitsma, kui tundub, et mõne valulapse edasiliikumispüüdeid pole teised osanud tähele panna. (Juhtub ju ka, et mõnel vaimsust, tahet ja sisu ei ilmnegi – selle pettumuse hinnast ei taha rääkida.) Enamasti on Tohvelman ikka valmis lootma, igale isepäisele isesugust hingevõtit otsima.

Läheb semester, teine – ja siis on tantsueksamil jälle kord ühest sebivast “sajajalgsest” kaosest sündinud inimühtsus, kus ükski kujunev omanäolisus ometi märkamata ei jää. Kuidas ta seda teeb? Kas oleme juba harjunud, et ta seda ikka ja jälle teeb? Tavaline ime?

Praegu kõige uuem põlvkond Helmi Tohvelmani õpilasi ei ole veel harjunud. Küsisin, mis tema nime kuuldes neile kõigepealt meelde turgatab (hetkereaktsioon, nagu näitlejalt nõutav!). Sõnad, mis tulid, olid konarlikud, täpsed, soojad, hellad ja ehk liigagi intiimsed, et lehte panna. Mõned siiski.

– “Nooruslik, ärev, graatsiline vanaema. Lilled, vili, päike, sõber. Pehmus, hellus. Huumor.”

– “Särtsu täis, silmad säravad.”

– “Lasteraamat “Vanaema õunapuu otsas”!”

– “Pärast tundi võrratult hea meeleolu, kerge olla.”

– “Nooruslikkus. Kergus. Võlu. Vana kaardivägi.”

– “Inimene, kes kunagi ei soovi halba. Võtab kõiki kui oma lapsi.”

– “Väike kortsuline tantsiv ime.”

 

Märkmeid tegi LEA TORMIS




MAI
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
03 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
04 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
11 mai

19:00
No37
» vaata lisa
12 mai

19:00
No37
» vaata lisa
13 mai

19:00
No37
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
30
aprill
Mälestusüritus "INGE PÕDER 100" 3. mail kell 16 lavakoolis
30
aprill
Lavaka poisid mängivad "Kunsti"
23
aprill
Lavakooli teadur Madli Pesti ja doktorant Maret Mursa Tormis külastavad 28.-29. aprillil Helsingis toimuvat loomeuurimuse konverentsi
19
aprill
Lavakunstikooli doktorant Marion Jõepera kaitseb uurimustööd postdramaatilisest teatrist 10. mail kell 18 lavakoolis
18
aprill
Pepelyayevi visuaalteater NO99s: lavakad esitavad Bloki luulet tantsuvormis - järgmised etendused 11., 12. ja 13. mail
18
aprill
Lavaka kevadine täika toimus 23. aprillil koolimajas
16
aprill
Lembit Peterson andis intervjuu lavastajaõppe teemal
13
aprill
Lavakooli tudeng Jan Teevet külastas Brno teatrikõrgkoolide festivali
11
aprill
Lavakunstikool ootab kandideerima doktoriõppesse
10
aprill
Jüri Naela koreograafiaga lavastus "Rotterdam" võitis Olivier' auhinna
10
aprill
Lavakooli segakoor esines laulupeo ettelaulmisel
19
märts
EMTA tähistab endise rektori Vladimir Alumäe 100. sünniaastapäeva
15
märts
Lavakooli õppejõud ja tudengid külastavad Moskvas GITIS-t 25.-28. märtsil
15
märts
Poola Gardzienice teatrikeskuse õppejõud andsid magistrantidele meistriklassi
07
märts
Lavakooli 28. lennu esimene bakalaureuselavastus: "Impeerium" Von Krahli Teatris
UUDISTE ARHIIV