ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja »
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1980, lk 11.


Õpetaja

 

Maailma kiire muutumisega peame suutma kaasas käia. Selleks vajame midagi püsivat, et tuge ja kindlust leida.

Kui endistelt ja tänastelt “lavakatelt” küsida, mis oli, on ja jääb, siis vastatakse: Helmi Tohvelman. Tohvi.

Algasid lavakunstikateedri verivärske 11. lennu esimesed tunnid Salme tänava kõledalt kõmisevas tantsusaalis.

“Ta alustab tundi alati nii toreda, reipa lausega: “Tere, lapsed.” – See mõjub kohe nii hellalt ja soojalt, et tunned ennast nagu kodus.”

Kindlameelselt endine põhimõttelistes asjades ja ise tabamatult uus – uusi kooskõlasid tabamas uute koolitulijatega. Haigused pole vahepeal mööda kive ega kände käinud, 80. a. juubel on künnisel – noh ja siis? Töö tahab tegemist.

Siin toimub liikumine (“Jookseb üle saali põranda hoopis kergemalt ja pehmemalt kui meie, ometi noored inime­sed”). Liikumine selle poole, et lõdvad, kanged või kohmakad liikmed hakkaksid lavaülesannetele kuuletuma. Et keha hakkaks vaimule alluma. Et kehaliigutus sünniks südame- ja mõtteliigutusest. Toimub liikumine inimeseks saamise ja oma elu pealisülesande leidmise poole.

Helmi Tohvelman sisendab oma igapäevase elutööga, et liikumiskultuur on vaimukultuuri osa. See ürgseim, kõneleva liigutuse kunst toob esile põhilise. Inimese liikumise läbi aja ja ajaloo ning aja, selle sajandi liikumise läbi inimese.

Kodutalu Järvamaa Lõõlas. Karikakrad läve ees ja valge pearätikuga ema pühapäeval koduoreli taga. Pingutused Tartu suurkoolis käia ja leivaraha teenimine Tallinnas ajalehekorrektorina. Gerd Neggo stuudio ja tärkav arusaam tantsu sisulisest väljendusjõust. Tantsimine ja teiste tantsitamine. Töölisteater ja Priit Põldroos – tants kui lavastusterviku ja -mõtte eraldamatu osa. (Mis on Töölisteatri legend? Seletada ei oska, aga ta on. Vaadakem-kuulakem Helmi Tohvelmani, Lisl Lindaud, Katrin Välbet, siis ehk saame aimu.) Ja oma rahva tants, see tegija teine mina. Tohvelmani tehtud karge, mehine “Kalevipoeg” tantsulaval – nüüd omakorda legendiks saamas. Ja uus algamine koos sündiva Noorsooteatriga.

Ajaloost saab märkamatult tänapäev, aga aja lugu on ikka nähtamatult kaasas, kui Helmi Tohvelman 1957. aastast peale Panso kooli tundidesse ja eksamitele tuleb, ühtesid teele saadab, teisi vastu võtab. Aasta-aastalt taandab aeg ajutise ja juhusliku inimeses ja ikka ergumalt hakkab läbi kumama tema puhas tuum. Lihtsaim ja vajalikem: headus.

Aga sentimentaalseks ei tohi sellest rääkides minna. “Te pole ingel, vaid juurikas. See teebki teid nii inimlikult armsaks,” ütles Panso Helmi Tohvelmanile kümme aastat tagasi.

Kuhu jõuakski nii hele, habras ja õrnatundeline inimene aja halastamatus voolus, kui ta poleks ühtlasi jonnakas juurikas, kes kodupinnas kinni ja teistele tugipunktiks!

Eriti jonnakas on ta õpilasi kaitsma, kui tundub, et mõne valulapse edasiliikumispüüdeid pole teised osanud tähele panna. (Juhtub ju ka, et mõnel vaimsust, tahet ja sisu ei ilmnegi – selle pettumuse hinnast ei taha rääkida.) Enamasti on Tohvelman ikka valmis lootma, igale isepäisele isesugust hingevõtit otsima.

Läheb semester, teine – ja siis on tantsueksamil jälle kord ühest sebivast “sajajalgsest” kaosest sündinud inimühtsus, kus ükski kujunev omanäolisus ometi märkamata ei jää. Kuidas ta seda teeb? Kas oleme juba harjunud, et ta seda ikka ja jälle teeb? Tavaline ime?

Praegu kõige uuem põlvkond Helmi Tohvelmani õpilasi ei ole veel harjunud. Küsisin, mis tema nime kuuldes neile kõigepealt meelde turgatab (hetkereaktsioon, nagu näitlejalt nõutav!). Sõnad, mis tulid, olid konarlikud, täpsed, soojad, hellad ja ehk liigagi intiimsed, et lehte panna. Mõned siiski.

– “Nooruslik, ärev, graatsiline vanaema. Lilled, vili, päike, sõber. Pehmus, hellus. Huumor.”

– “Särtsu täis, silmad säravad.”

– “Lasteraamat “Vanaema õunapuu otsas”!”

– “Pärast tundi võrratult hea meeleolu, kerge olla.”

– “Nooruslikkus. Kergus. Võlu. Vana kaardivägi.”

– “Inimene, kes kunagi ei soovi halba. Võtab kõiki kui oma lapsi.”

– “Väike kortsuline tantsiv ime.”

 

Märkmeid tegi LEA TORMIS




VEEBRUAR
ETKNRLP
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
25 veeb

19:00
Väike jumalanna
» vaata lisa
26 veeb

19:00
Väike jumalanna
» vaata lisa
28 veeb

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa
01 märts

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
21
veeb
VASTUVÕTT
01
veeb
Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa ja lavakooli magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
01
veeb
Ingmar Jõela ja Priit Põldma bakalaureuselavastus "Kratt" jõuab lavale Linnateatri Hobuveskis
16
jaanuar
Jan Teevet lavastab Shakespeare'i põhjal "Richard3" Paide Muusika- ja Teatrimajas
15
jaanuar
Johan Elmi lavastus "Noad kanade sees" jõuab lavale Linnateatri Hobuveskis
15
jaanuar
Loengusarjas RUUM: 11. märtsil Liina Unt
15
jaanuar
Lavakoolis õpivad Erasmus-programmi toel külalisüliõpilased Suurbritanniast ja Hispaaniast
15
jaanuar
Lavakooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti vastab küsimusele "Mis on loomeuurimus?"
06
jaanuar
Lavakunstikoolil ilmus e-õpik "Teatripedagoogika muutuvas maailmas"
05
dets
Kolm lavakooli tudengit vaidlevad kunsti üle lavastuses "Kunst"
03
dets
Molière'i "Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
03
dets
Lavakooli teadur Madli Pesti avaldas teadusartikli füüsilisest teatrist
28
nov
Lavakooli magistrantidele andis vokaaltehnika meistriklassi Theodoros Terzopoulos Kreekast
22
nov
Lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastus "Impeerium"
19
nov
Panso preemia pälvis Priit Põldma
UUDISTE ARHIIV