ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
    Lavakool - 50
    20 aastat lavakunstikateedrit
    16. lend: vaikne vastukaal?
    Seitsmes lend
    Kolmas lend on lennuvalmis
    Kolmandast lennust
    Helmi Tohvelman
    Õpetaja »
    Tohvile mõeldes
    Voldemar Panso
    Midagi Põhjas põhjal
    Ajalik-ajatu Tabamata ime
    Vastab Lea Tormis I
    Vastab Lea Tormis II
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1980, lk 11.


Õpetaja

 

Maailma kiire muutumisega peame suutma kaasas käia. Selleks vajame midagi püsivat, et tuge ja kindlust leida.

Kui endistelt ja tänastelt “lavakatelt” küsida, mis oli, on ja jääb, siis vastatakse: Helmi Tohvelman. Tohvi.

Algasid lavakunstikateedri verivärske 11. lennu esimesed tunnid Salme tänava kõledalt kõmisevas tantsusaalis.

“Ta alustab tundi alati nii toreda, reipa lausega: “Tere, lapsed.” – See mõjub kohe nii hellalt ja soojalt, et tunned ennast nagu kodus.”

Kindlameelselt endine põhimõttelistes asjades ja ise tabamatult uus – uusi kooskõlasid tabamas uute koolitulijatega. Haigused pole vahepeal mööda kive ega kände käinud, 80. a. juubel on künnisel – noh ja siis? Töö tahab tegemist.

Siin toimub liikumine (“Jookseb üle saali põranda hoopis kergemalt ja pehmemalt kui meie, ometi noored inime­sed”). Liikumine selle poole, et lõdvad, kanged või kohmakad liikmed hakkaksid lavaülesannetele kuuletuma. Et keha hakkaks vaimule alluma. Et kehaliigutus sünniks südame- ja mõtteliigutusest. Toimub liikumine inimeseks saamise ja oma elu pealisülesande leidmise poole.

Helmi Tohvelman sisendab oma igapäevase elutööga, et liikumiskultuur on vaimukultuuri osa. See ürgseim, kõneleva liigutuse kunst toob esile põhilise. Inimese liikumise läbi aja ja ajaloo ning aja, selle sajandi liikumise läbi inimese.

Kodutalu Järvamaa Lõõlas. Karikakrad läve ees ja valge pearätikuga ema pühapäeval koduoreli taga. Pingutused Tartu suurkoolis käia ja leivaraha teenimine Tallinnas ajalehekorrektorina. Gerd Neggo stuudio ja tärkav arusaam tantsu sisulisest väljendusjõust. Tantsimine ja teiste tantsitamine. Töölisteater ja Priit Põldroos – tants kui lavastusterviku ja -mõtte eraldamatu osa. (Mis on Töölisteatri legend? Seletada ei oska, aga ta on. Vaadakem-kuulakem Helmi Tohvelmani, Lisl Lindaud, Katrin Välbet, siis ehk saame aimu.) Ja oma rahva tants, see tegija teine mina. Tohvelmani tehtud karge, mehine “Kalevipoeg” tantsulaval – nüüd omakorda legendiks saamas. Ja uus algamine koos sündiva Noorsooteatriga.

Ajaloost saab märkamatult tänapäev, aga aja lugu on ikka nähtamatult kaasas, kui Helmi Tohvelman 1957. aastast peale Panso kooli tundidesse ja eksamitele tuleb, ühtesid teele saadab, teisi vastu võtab. Aasta-aastalt taandab aeg ajutise ja juhusliku inimeses ja ikka ergumalt hakkab läbi kumama tema puhas tuum. Lihtsaim ja vajalikem: headus.

Aga sentimentaalseks ei tohi sellest rääkides minna. “Te pole ingel, vaid juurikas. See teebki teid nii inimlikult armsaks,” ütles Panso Helmi Tohvelmanile kümme aastat tagasi.

Kuhu jõuakski nii hele, habras ja õrnatundeline inimene aja halastamatus voolus, kui ta poleks ühtlasi jonnakas juurikas, kes kodupinnas kinni ja teistele tugipunktiks!

Eriti jonnakas on ta õpilasi kaitsma, kui tundub, et mõne valulapse edasiliikumispüüdeid pole teised osanud tähele panna. (Juhtub ju ka, et mõnel vaimsust, tahet ja sisu ei ilmnegi – selle pettumuse hinnast ei taha rääkida.) Enamasti on Tohvelman ikka valmis lootma, igale isepäisele isesugust hingevõtit otsima.

Läheb semester, teine – ja siis on tantsueksamil jälle kord ühest sebivast “sajajalgsest” kaosest sündinud inimühtsus, kus ükski kujunev omanäolisus ometi märkamata ei jää. Kuidas ta seda teeb? Kas oleme juba harjunud, et ta seda ikka ja jälle teeb? Tavaline ime?

Praegu kõige uuem põlvkond Helmi Tohvelmani õpilasi ei ole veel harjunud. Küsisin, mis tema nime kuuldes neile kõigepealt meelde turgatab (hetkereaktsioon, nagu näitlejalt nõutav!). Sõnad, mis tulid, olid konarlikud, täpsed, soojad, hellad ja ehk liigagi intiimsed, et lehte panna. Mõned siiski.

– “Nooruslik, ärev, graatsiline vanaema. Lilled, vili, päike, sõber. Pehmus, hellus. Huumor.”

– “Särtsu täis, silmad säravad.”

– “Lasteraamat “Vanaema õunapuu otsas”!”

– “Pärast tundi võrratult hea meeleolu, kerge olla.”

– “Nooruslikkus. Kergus. Võlu. Vana kaardivägi.”

– “Inimene, kes kunagi ei soovi halba. Võtab kõiki kui oma lapsi.”

– “Väike kortsuline tantsiv ime.”

 

Märkmeid tegi LEA TORMIS




OKTOOBER
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
20 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
21 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
22 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
23 okt

19:00
Impeerium
» vaata lisa
28 okt

19:00
Maamõõtjad
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
15
okt
IMPEERIUM
13
okt
Loengusari "Ruum" toimub kord kuus lavakoolis
13
okt
Magistrantidele annab meistriklassi Ephia Gburek Prantsusmaalt
13
okt
Uus lavastus: lavakunsti tudengite "Maamõõtjad" Paide Kultuurikeskuses
21
sept
Lavakooli dramaturgide uute tekstide ettelugemine 31. oktoobril Vaba Lava proovisaalis
21
sept
Uus lavastus: Molière'i "Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
21
sept
Uus lavastus: Izumi Ashizawa ja magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
21
sept
Lavakooli tudeng Ursel Tilk mängib Belgia lavastaja Jan Fabre uuslavastuses "Belgian Rules / Belgium Rules"
13
sept
Bakalaureuselavastus "...ja peaksin sada surma ma..." etendus Eesti Rahva Muuseumis
01
sept
Magistrantide aktsioon "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba" Teatris NO99
31
august
Pepeljajevi ja lavakunsti tudengite revolutsiooniteemaline visuaalteater NO99s
31
august
Lloyd Newsoni avalik loeng 15. septembril Teatris NO99
29
august
Lavakate "Kogudus" sügisel Von Krahli Teatris
23
august
Ingo Normet andis Eugenio Barbale üle EMTA audoktori tunnistuse
10
august
Prof Anu Lamp, tudengid Ingmar Jõela ja Teele Pärn osalesid rahvusvahelise teatriinstituudi maailmakongressil 17.-22. juulil Hispaanias
UUDISTE ARHIIV