ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
    Eesti teatri ajalugu »
    Lennud
    Lõpulavastused
    Teatriharidus Eestis
    EMTA ajalugu
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Eesti teatri ajalugu lühidalt

prof. Lea Tormis

Eesti teatri kaugemad juured on rahvakultuuri rituaalsetes ja folkloorsetes teatrielementides. Rohkete võõrvallutuste tõttu (alates 13. saj) ei saanud need aga otseselt rahvusliku teatri aluseks kujuneda. Pikaks ajaks valdavalt talupojarahvaks jäänud eestlastest said üldisest teatri arengust järgnevatel sajanditel mõnevõrra osa vaid linnade käsitöölised - siin varasest renessansiajast peale esinenud euroopa rändtruppide, kiriklike kooliteatrite jms. kaudu. Mõned eesti soost näitlejad osalesid ka 18. sajandil sündinud kohalikus baltisaksa teatritegevuses. Järjepidev eestikeelne teatritegevus kui euroopaliku traditsiooni üks haru sai alguse nn rahvuslikul ärkamisajal, 1870. aastal, kujunedes oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks Tsaari-Venemaa baltisakslikul ääremaal. Teatrid tekkisid eesti seltside juurde, kes ehitasid ka vastavad hooned. See demokraatlik haldusvorm jäi kehtima ka iseseisva Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata).

Nõukogude annektsiooni järel 1940. aastal teatrid riigistati. Stalini võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemisi; kehtestati jäigad kontrolli- ja tsensuuriinstitutsioonid. Põhiline teatrivõrk jäi siiski alles ja pisut vabamatel 1960. ja 1970. aastatel sai teatrist üks rahva kultuurilise enesesäilitamise ja  sisemise vastupanu allikaid, vahetut ühistunnet võimaldav foorum. Pisut üle-miljonilise rahvaarvu juures ulatus suurim teatrikülastatavus 1700 000-ni aastas. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline kui surveaastatel, mis on loomulik. Siiski pole riigi või omavalitsuste subsideeritavate teatrite arv vähenenud; juurde on tulnud mõni väike erateater, vabatruppe, projektlavastusi jms. Teatrid on edukalt esinenud ka rahvusvahelistel festivalidel.




VEEBRUAR
ETKNRLP
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
25 veeb

19:00
Väike jumalanna
» vaata lisa
26 veeb

19:00
Väike jumalanna
» vaata lisa
28 veeb

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa
01 märts

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
21
veeb
VASTUVÕTT
01
veeb
Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa ja lavakooli magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
01
veeb
Ingmar Jõela ja Priit Põldma bakalaureuselavastus "Kratt" jõuab lavale Linnateatri Hobuveskis
16
jaanuar
Jan Teevet lavastab Shakespeare'i põhjal "Richard3" Paide Muusika- ja Teatrimajas
15
jaanuar
Johan Elmi lavastus "Noad kanade sees" jõuab lavale Linnateatri Hobuveskis
15
jaanuar
Loengusarjas RUUM: 11. märtsil Liina Unt
15
jaanuar
Lavakoolis õpivad Erasmus-programmi toel külalisüliõpilased Suurbritanniast ja Hispaaniast
15
jaanuar
Lavakooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti vastab küsimusele "Mis on loomeuurimus?"
06
jaanuar
Lavakunstikoolil ilmus e-õpik "Teatripedagoogika muutuvas maailmas"
05
dets
Kolm lavakooli tudengit vaidlevad kunsti üle lavastuses "Kunst"
03
dets
Molière'i "Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
03
dets
Lavakooli teadur Madli Pesti avaldas teadusartikli füüsilisest teatrist
28
nov
Lavakooli magistrantidele andis vokaaltehnika meistriklassi Theodoros Terzopoulos Kreekast
22
nov
Lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastus "Impeerium"
19
nov
Panso preemia pälvis Priit Põldma
UUDISTE ARHIIV