ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
    Eesti teatri ajalugu »
    Lennud
    Lõpulavastused
    Teatriharidus Eestis
    EMTA ajalugu
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Eesti teatri ajalugu lühidalt

prof. Lea Tormis

Eesti teatri kaugemad juured on rahvakultuuri rituaalsetes ja folkloorsetes teatrielementides. Rohkete võõrvallutuste tõttu (alates 13. saj) ei saanud need aga otseselt rahvusliku teatri aluseks kujuneda. Pikaks ajaks valdavalt talupojarahvaks jäänud eestlastest said üldisest teatri arengust järgnevatel sajanditel mõnevõrra osa vaid linnade käsitöölised - siin varasest renessansiajast peale esinenud euroopa rändtruppide, kiriklike kooliteatrite jms. kaudu. Mõned eesti soost näitlejad osalesid ka 18. sajandil sündinud kohalikus baltisaksa teatritegevuses. Järjepidev eestikeelne teatritegevus kui euroopaliku traditsiooni üks haru sai alguse nn rahvuslikul ärkamisajal, 1870. aastal, kujunedes oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks Tsaari-Venemaa baltisakslikul ääremaal. Teatrid tekkisid eesti seltside juurde, kes ehitasid ka vastavad hooned. See demokraatlik haldusvorm jäi kehtima ka iseseisva Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata).

Nõukogude annektsiooni järel 1940. aastal teatrid riigistati. Stalini võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemisi; kehtestati jäigad kontrolli- ja tsensuuriinstitutsioonid. Põhiline teatrivõrk jäi siiski alles ja pisut vabamatel 1960. ja 1970. aastatel sai teatrist üks rahva kultuurilise enesesäilitamise ja  sisemise vastupanu allikaid, vahetut ühistunnet võimaldav foorum. Pisut üle-miljonilise rahvaarvu juures ulatus suurim teatrikülastatavus 1700 000-ni aastas. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline kui surveaastatel, mis on loomulik. Siiski pole riigi või omavalitsuste subsideeritavate teatrite arv vähenenud; juurde on tulnud mõni väike erateater, vabatruppe, projektlavastusi jms. Teatrid on edukalt esinenud ka rahvusvahelistel festivalidel.




JUULI
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
01
juuli
Vastuvõtu tulemused
18
juuni
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajate kontsert-aktus
13
juuni
Lavakooli teadurid esinevad rahvusvahelise teatriuurijate organisatsiooni aastakongressil Serbias
05
juuni
Suvelavastus "Eesti mängud. TÖNK" etendus Tartus Raadi lennukiangaaris
05
juuni
Lavakooli magistrant Siret Campbell esitles magistritööd komöödia kirjutamisest
03
juuni
Füüsilise teatri kursuse magistritööde avalik hindamine 4. juunil 2018 lavakoolis
25
mai
Lavakooli 28. lennu viimane lõpulavastus: "12 VIHAST"
03
mai
Ingmar Jõela ja Priit Põldma bakalaureuselavastus "Kratt" etendub Linnateatri Hobuveskis
03
mai
Ruumikonverentsil esinesid lavakooli teadurid, doktorandid ja magistrandid
03
mai
Rahvusvaheline ruumikonverents 4.-5. mail 2018 Teatris NO99
21
aprill
Kandideerimine lavakooli doktoriõppesse - avalduste tähtaeg 04.06.2018
10
aprill
Johan Elmi lavastuse "Noad kanade sees" viimane etendus 11. mail Linnateatri Hobuveskis
10
aprill
Molière'i "Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
09
aprill
Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa ja lavakooli magistrantide "Väike jumalanna"
28
märts
Lavastajatudeng Jan Teevet tõi lõputööna lavale Shakespeare'i "Richard III"
UUDISTE ARHIIV