ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
    Eesti teatri ajalugu »
    Lennud
    Lõpulavastused
    Teatriharidus Eestis
    EMTA ajalugu
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Eesti teatri ajalugu lühidalt

prof. Lea Tormis

Eesti teatri kaugemad juured on rahvakultuuri rituaalsetes ja folkloorsetes teatrielementides. Rohkete võõrvallutuste tõttu (alates 13. saj) ei saanud need aga otseselt rahvusliku teatri aluseks kujuneda. Pikaks ajaks valdavalt talupojarahvaks jäänud eestlastest said üldisest teatri arengust järgnevatel sajanditel mõnevõrra osa vaid linnade käsitöölised - siin varasest renessansiajast peale esinenud euroopa rändtruppide, kiriklike kooliteatrite jms. kaudu. Mõned eesti soost näitlejad osalesid ka 18. sajandil sündinud kohalikus baltisaksa teatritegevuses. Järjepidev eestikeelne teatritegevus kui euroopaliku traditsiooni üks haru sai alguse nn rahvuslikul ärkamisajal, 1870. aastal, kujunedes oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks Tsaari-Venemaa baltisakslikul ääremaal. Teatrid tekkisid eesti seltside juurde, kes ehitasid ka vastavad hooned. See demokraatlik haldusvorm jäi kehtima ka iseseisva Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata).

Nõukogude annektsiooni järel 1940. aastal teatrid riigistati. Stalini võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemisi; kehtestati jäigad kontrolli- ja tsensuuriinstitutsioonid. Põhiline teatrivõrk jäi siiski alles ja pisut vabamatel 1960. ja 1970. aastatel sai teatrist üks rahva kultuurilise enesesäilitamise ja  sisemise vastupanu allikaid, vahetut ühistunnet võimaldav foorum. Pisut üle-miljonilise rahvaarvu juures ulatus suurim teatrikülastatavus 1700 000-ni aastas. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline kui surveaastatel, mis on loomulik. Siiski pole riigi või omavalitsuste subsideeritavate teatrite arv vähenenud; juurde on tulnud mõni väike erateater, vabatruppe, projektlavastusi jms. Teatrid on edukalt esinenud ka rahvusvahelistel festivalidel.




JUUNI
ETKNRLP
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
09 sept

19:00
Kogudus
» vaata lisa
10 sept

19:00
Kogudus
» vaata lisa
11 sept

19:00
Kogudus
» vaata lisa
12 sept

19:00
Kogudus
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
18
juuni
Mart Kangro ja lavakooli tudengite "Kogudus"
18
juuni
Teadur Madli Pesti osales konverentsil "Dance and Democracy" 14.-17. juunil Göteborgis
12
juuni
Magistrantide happening "Popi ja Huhuu" 12. juunil koolimajas
05
juuni
Uus teatrimagister: Mihkel Seeder
21
mai
Lavakooli teadur Madli Pesti esines Põhjamaade teatriuurijate konverentsil
16
mai
Magistrandid esitavad: hääleimpro kontsert ja dokumentaalteatri projekt
16
mai
Lavakooli magistrantidele annab meistriklassi Exeteri Ülikooli õppejõud dr Konstantinos Thomaidis
16
mai
Lavakooli segakoor osaleb suvisel noorte laulupeol
13
mai
Lavakool ootab kandideerima doktoriõppesse
10
mai
Visuaalteater NO99s: lavakad esitavad Bloki luulet tantsuvormis
09
mai
Marion Jõepera kaitses doktoritööd postdramaatilisest dramaturgiast
09
mai
Lavakooli vokaalansambli kontsert-arvestus 10. mail kell 12 Rootsi-Mihkli kirikus
04
mai
Lavakooli poisid mängivad Yasmina Reza "Kunsti"
04
mai
Lavakooli tudeng Ursel Tilk mängib Jan Fabre trupi uuslavastuses "Belgian Rules / Belgium Rules"
03
mai
EMTA uueks rektoriks valiti prof Ivari Ilja
UUDISTE ARHIIV