ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
    Eesti teatri ajalugu
    Lennud
    Lõpulavastused
    Teatriharidus Eestis
    EMTA ajalugu »
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Lühiülevaade Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajaloost

Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. aasta alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10. septembril. Kuna Estonia Seltsil puudus põhikirjas punkt, mis lubaks tal asutada konservatooriumi, sai õppeasutus ministri soovitusel nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920. aastal Venemaalt opteerunud Peterburi konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli aastatel 1919-1923 Mihkel Lüdig.

Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M. Lüdigi eestvõtmisel alustati oma maja ehitammist, põhiliselt vabatahtlike annetuste varal. Hoone esimene osa valmis 1922. aastal.

1923. aastal sai direktoriks Jaan Tamm, kelle initsiatiivil asutati sama aasta kevadel Konservatooriumi Selts, mis võttis õppeasutuse Estonia Seltsilt üle. Samas taotleti õppeasutuse - nüüd juba Tallinna Konservatooriumi nime all - riigistamist, millise eelnõu aga Riigikogu tagasi lükkas.

1925. aastal kinnitati kooli uus põhikiri, mille alusel valiti esimesed "oma" professorid: R. Bööcke, A. Kapp, J. Paulsen, P. Ramul ja A. Topman. Koos varasemate, Peterburi konservatooriumist saadud tiitlitega A. ja Th. Lemba ning J. Tammega oli Tallinna Konservatooriumis nüüd 8 professorit. Hiljem kasvas nende arv veelgi.

1925. aastal lõpetas ka esimene lend noori helikunstnikke - kokku 9, lisaks üks eksternina lõpetanu.

1933. aastal, pärast J. Tamme surma, valiti direktoriks Juhan Aavik, kel õnnestus 1935. aastal saavutada Konservatooriumi riigistamine. 5. märtsil 1935 ilmus "Riigi Teatajas" nr 20 "Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi Seadus", mille jõustumisega 1. augustil 1935 lakkas olemast Konservatooriumi Selts.

1940. aastal alanud okupatsioon ei jätnud puudutamata ka Konservatooriumi. Eesmärk oli viia muusikaharidussüsteem vastavusse NL mallidega. Augustis määrati Konservatooriumi direktori kohusetäitjaks Riho Päts, kes aga juba novembris asendati "väärikama" kandidaadi - Ksenia Aisenstadtiga. Juba augustis algasid ka sisulised ümberkorraldused - likvideeriti kirikumuusika eriala ning alustati poliitilist "ajuloputust". Samal ajal aga täienes pedagoogide kaader selliste tugevate jõududega nagu H. Eller, C. Kreek, K. Leichter, B. Lukk, J. Siimon ja T. Kuusik. 1. veebruaril 1941 määrati direktoriks Vladimir Alumäe.

Sõja puhkedes pidid sundmobiliseeritute ja evakueeritute hulgas kodumaaga hüvasti jätma ka paljud Tallinna Konservatooriumi üliõpilased ja õppejõud, sealhulgas V. Alumäe, G. Ernesaks, H. Lepnurm, B. Lukk jt.

Õppetöö alustamine pärast okupatsioonivõimude vahetumist oli keeruline, tegelik algus nihkus talvele. Direktorikohale naasnud J. Aavik püüdis koondada õppeasutuse juurde võimalikult palju endisi õppejõude. Ometigi takistasid sõjaolud õppetööd tunduvalt. 1944. aasta 9. märtsi õhurünnaku ajal hävis peaaegu täielikult konservatooriumi hoone ja enamik inventari. Läbi häda saadi aprillis läbi viia lõpueksamid.

1944. aasta septembris, pärast järjekordset võimuvahetust, alustati eeltöid konservatooriumi taasavamiseks. Hävinud hoone asemele saadi ajutiseks kasutamiseks elumaja Kaarli pst 3. Õppetöö algas 15. novembril, direktoriks sai jällegi V. Alumäe.

1948. aastal määrati Tallinna Riikliku Konservatooriumi direktoriks Bruno Lukk, kes töötas sel ametikohal 1951. aastani, mil tema asemele astus äsja konservatooriumi lõpetanud Georg Ots. 1940ndate lõpu ja 1950ndate alguse ideoloogiaotsused, eriti aga 1950. a EK(b)P KK VIII pleenumi järelmid puudutasid valusalt ka konservatooriumi kollektiivi. Sunniti lahkuma paljud väljapaistvad õppejõud, kolm neist - A. Karindi, R. Päts ja T. Vettik - arreteeriti ning nad sattusid vangilaagrisse.

1952. aastal määrati konservatooriumi direktoriks Eugen Kapp, kelle "valitsusajal", eriti alates 1950ndate keskpaigast, hakkas loominguline õhkkond vähehaaval taastuma. Naasid mitmed "ajutiselt eemal olnud" õppejõud, sealhulgas A. Karindi ja T. Vettik. 1957. aastal avati konservatooriumis lavakunstikateeder, mis töötab tänaseni, kandes nüüd nime EMTA lavakunstikool.

1964. aastal sai Tallinna Riikliku Konservatooriumi rektoriks taas V. Alumäe, kes võttis uuesti põhjalikult käsile ruumiprobleemide lahendamise. Kuna ehitusplaanidest asja ei saanud, viis V. Alumäe 1969. aastal läbi Muusikakeskkooli (asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde 1961) ja osa kateedrite kolimise Kivimäele endise internaatkooli muusikaõppeasutusele üpris vähesobilikesse ruumidesse.

1970. aastal sai rektoriks Viktor Gurjev. 1970ndatel avati uuesti 1950. aastal likvideeritud oreliklass, 1971. aastal hakati taas ette valmistama üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Konservatooriumi üliõpilaste arv kasvas tunduvalt.

1982. aastal rektoriks määratud Venno Laul võttis uuesti üles uue maja ehitamise mõtte. Tal õnnestus käivitada hoone projekteerimistöö, kuid tegelik ehitamine jäi juba järgmise rektori õlule.

1989. aastal, vahetult enne kooli 70. aastapäeva, saadi tagasi endine nimetus - Tallinna Konservatoorium, kuid juba 1993. aastal, seoses kasvanud välissuhtlusega, asendati see nimetusega Eesti Muusikaakadeemia (Euroopas tähistab nimetus "konservatoorium" enamasti keskastme muusikaõppeasutust).

1992. aastal valiti rektoriks Peep Lassmann. Sel ajal käivitus ulatuslik õppetööreform õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4-aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika).

1997. aastal avas Eesti Muusikaakadeemia oma filiaali Tartus.

1999. aasta augustis algas õppetöö EESTI MUUSIKAAKADEEMIA UUES HOONES Rävala pst 16.

2005. aastal nimetati õppeasutus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks.






DETSEMBER
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
14 dets

19:00
Kunst
» vaata lisa
15 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
16 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
19 dets

19:00
Impeerium
» vaata lisa
20 dets

19:00
Õpetatud naised
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
11
dets
IMPEERIUM
11
dets
Vastuvõtt lavakunstikooli on alanud
03
dets
"Õpetatud naised" Eesti Draamateatris
03
dets
Lavakunstikooli magistrantidele annab vokaaltehnika meistriklassi prof Theodoros Terzopoulos Kreekast
03
dets
Loengusarjas "Ruum": 14. jaanuaril Izumi Ashizawa
22
nov
Uus lavastus: Izumi Ashizawa ja magistrantide "Väike jumalanna" Eesti Draamateatris
22
nov
Kolm lavakooli tudengit vaidlevad kunsti üle lavastuses "Kunst" - etendused detsembris ja jaanuaris
19
nov
Panso preemia pälvis Priit Põldma
19
nov
Panso päevad: lavakooli üliõpilased ja vilistlased esinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis
13
nov
Lavakunstikooli 60. juubeli tähistamine
02
nov
Toimus esimene EMTA ja EKA loomeuurimuslike doktorantide ühisseminar
02
nov
Lavakunstikooli magistrantidele andis meistriklassi David Lloyd Suurbritannia trupist Jasmin Vardimon Company
01
nov
Lavakooli teadur Madli Pesti ja doktorant Piret Jaaks osalesid konverentsil "Politics and Community Engagement in Doctoral Theatre Research"
01
nov
Üliõpilaste lavastus "Maamõõtjad" Paide Kultuurikeskuses
30
okt
Lavakate draamamaraton 31. oktoobril Vaba Lava proovisaalis
UUDISTE ARHIIV