ÜLDINFO
  VASTUVõTT
  MäNGUKAVA
  AJALUGU
    Eesti teatri ajalugu
    Lennud
    Lõpulavastused
    Teatriharidus Eestis
    EMTA ajalugu »
  LAVASTUSTE ARHIIV
  RAAMATUKOGU
  RAAMATUD
  VäLISSUHTED
  PROF LEA TORMIS
  KKK
  KONTAKT
  IN ENGLISH








Lühiülevaade Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajaloost

Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. aasta alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10. septembril. Kuna Estonia Seltsil puudus põhikirjas punkt, mis lubaks tal asutada konservatooriumi, sai õppeasutus ministri soovitusel nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920. aastal Venemaalt opteerunud Peterburi konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli aastatel 1919-1923 Mihkel Lüdig.

Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M. Lüdigi eestvõtmisel alustati oma maja ehitammist, põhiliselt vabatahtlike annetuste varal. Hoone esimene osa valmis 1922. aastal.

1923. aastal sai direktoriks Jaan Tamm, kelle initsiatiivil asutati sama aasta kevadel Konservatooriumi Selts, mis võttis õppeasutuse Estonia Seltsilt üle. Samas taotleti õppeasutuse - nüüd juba Tallinna Konservatooriumi nime all - riigistamist, millise eelnõu aga Riigikogu tagasi lükkas.

1925. aastal kinnitati kooli uus põhikiri, mille alusel valiti esimesed "oma" professorid: R. Bööcke, A. Kapp, J. Paulsen, P. Ramul ja A. Topman. Koos varasemate, Peterburi konservatooriumist saadud tiitlitega A. ja Th. Lemba ning J. Tammega oli Tallinna Konservatooriumis nüüd 8 professorit. Hiljem kasvas nende arv veelgi.

1925. aastal lõpetas ka esimene lend noori helikunstnikke - kokku 9, lisaks üks eksternina lõpetanu.

1933. aastal, pärast J. Tamme surma, valiti direktoriks Juhan Aavik, kel õnnestus 1935. aastal saavutada Konservatooriumi riigistamine. 5. märtsil 1935 ilmus "Riigi Teatajas" nr 20 "Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi Seadus", mille jõustumisega 1. augustil 1935 lakkas olemast Konservatooriumi Selts.

1940. aastal alanud okupatsioon ei jätnud puudutamata ka Konservatooriumi. Eesmärk oli viia muusikaharidussüsteem vastavusse NL mallidega. Augustis määrati Konservatooriumi direktori kohusetäitjaks Riho Päts, kes aga juba novembris asendati "väärikama" kandidaadi - Ksenia Aisenstadtiga. Juba augustis algasid ka sisulised ümberkorraldused - likvideeriti kirikumuusika eriala ning alustati poliitilist "ajuloputust". Samal ajal aga täienes pedagoogide kaader selliste tugevate jõududega nagu H. Eller, C. Kreek, K. Leichter, B. Lukk, J. Siimon ja T. Kuusik. 1. veebruaril 1941 määrati direktoriks Vladimir Alumäe.

Sõja puhkedes pidid sundmobiliseeritute ja evakueeritute hulgas kodumaaga hüvasti jätma ka paljud Tallinna Konservatooriumi üliõpilased ja õppejõud, sealhulgas V. Alumäe, G. Ernesaks, H. Lepnurm, B. Lukk jt.

Õppetöö alustamine pärast okupatsioonivõimude vahetumist oli keeruline, tegelik algus nihkus talvele. Direktorikohale naasnud J. Aavik püüdis koondada õppeasutuse juurde võimalikult palju endisi õppejõude. Ometigi takistasid sõjaolud õppetööd tunduvalt. 1944. aasta 9. märtsi õhurünnaku ajal hävis peaaegu täielikult konservatooriumi hoone ja enamik inventari. Läbi häda saadi aprillis läbi viia lõpueksamid.

1944. aasta septembris, pärast järjekordset võimuvahetust, alustati eeltöid konservatooriumi taasavamiseks. Hävinud hoone asemele saadi ajutiseks kasutamiseks elumaja Kaarli pst 3. Õppetöö algas 15. novembril, direktoriks sai jällegi V. Alumäe.

1948. aastal määrati Tallinna Riikliku Konservatooriumi direktoriks Bruno Lukk, kes töötas sel ametikohal 1951. aastani, mil tema asemele astus äsja konservatooriumi lõpetanud Georg Ots. 1940ndate lõpu ja 1950ndate alguse ideoloogiaotsused, eriti aga 1950. a EK(b)P KK VIII pleenumi järelmid puudutasid valusalt ka konservatooriumi kollektiivi. Sunniti lahkuma paljud väljapaistvad õppejõud, kolm neist - A. Karindi, R. Päts ja T. Vettik - arreteeriti ning nad sattusid vangilaagrisse.

1952. aastal määrati konservatooriumi direktoriks Eugen Kapp, kelle "valitsusajal", eriti alates 1950ndate keskpaigast, hakkas loominguline õhkkond vähehaaval taastuma. Naasid mitmed "ajutiselt eemal olnud" õppejõud, sealhulgas A. Karindi ja T. Vettik. 1957. aastal avati konservatooriumis lavakunstikateeder, mis töötab tänaseni, kandes nüüd nime EMTA lavakunstikool.

1964. aastal sai Tallinna Riikliku Konservatooriumi rektoriks taas V. Alumäe, kes võttis uuesti põhjalikult käsile ruumiprobleemide lahendamise. Kuna ehitusplaanidest asja ei saanud, viis V. Alumäe 1969. aastal läbi Muusikakeskkooli (asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde 1961) ja osa kateedrite kolimise Kivimäele endise internaatkooli muusikaõppeasutusele üpris vähesobilikesse ruumidesse.

1970. aastal sai rektoriks Viktor Gurjev. 1970ndatel avati uuesti 1950. aastal likvideeritud oreliklass, 1971. aastal hakati taas ette valmistama üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Konservatooriumi üliõpilaste arv kasvas tunduvalt.

1982. aastal rektoriks määratud Venno Laul võttis uuesti üles uue maja ehitamise mõtte. Tal õnnestus käivitada hoone projekteerimistöö, kuid tegelik ehitamine jäi juba järgmise rektori õlule.

1989. aastal, vahetult enne kooli 70. aastapäeva, saadi tagasi endine nimetus - Tallinna Konservatoorium, kuid juba 1993. aastal, seoses kasvanud välissuhtlusega, asendati see nimetusega Eesti Muusikaakadeemia (Euroopas tähistab nimetus "konservatoorium" enamasti keskastme muusikaõppeasutust).

1992. aastal valiti rektoriks Peep Lassmann. Sel ajal käivitus ulatuslik õppetööreform õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4-aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika).

1997. aastal avas Eesti Muusikaakadeemia oma filiaali Tartus.

1999. aasta augustis algas õppetöö EESTI MUUSIKAAKADEEMIA UUES HOONES Rävala pst 16.

2005. aastal nimetati õppeasutus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks.






MAI
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031

JÄRGMISENA NÄHA-KUULDA
03 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
04 mai

19:00
Kunst
» vaata lisa
11 mai

19:00
No37
» vaata lisa
12 mai

19:00
No37
» vaata lisa
13 mai

19:00
No37
» vaata lisa

UUDISLOOD   UUDISTE ARHIIV
30
aprill
Mälestusüritus "INGE PÕDER 100" 3. mail kell 16 lavakoolis
30
aprill
Lavaka poisid mängivad "Kunsti"
23
aprill
Lavakooli teadur Madli Pesti ja doktorant Maret Mursa Tormis külastavad 28.-29. aprillil Helsingis toimuvat loomeuurimuse konverentsi
19
aprill
Lavakunstikooli doktorant Marion Jõepera kaitseb uurimustööd postdramaatilisest teatrist 10. mail kell 18 lavakoolis
18
aprill
Pepelyayevi visuaalteater NO99s: lavakad esitavad Bloki luulet tantsuvormis - järgmised etendused 11., 12. ja 13. mail
18
aprill
Lavaka kevadine täika toimus 23. aprillil koolimajas
16
aprill
Lembit Peterson andis intervjuu lavastajaõppe teemal
13
aprill
Lavakooli tudeng Jan Teevet külastas Brno teatrikõrgkoolide festivali
11
aprill
Lavakunstikool ootab kandideerima doktoriõppesse
10
aprill
Jüri Naela koreograafiaga lavastus "Rotterdam" võitis Olivier' auhinna
10
aprill
Lavakooli segakoor esines laulupeo ettelaulmisel
19
märts
EMTA tähistab endise rektori Vladimir Alumäe 100. sünniaastapäeva
15
märts
Lavakooli õppejõud ja tudengid külastavad Moskvas GITIS-t 25.-28. märtsil
15
märts
Poola Gardzienice teatrikeskuse õppejõud andsid magistrantidele meistriklassi
07
märts
Lavakooli 28. lennu esimene bakalaureuselavastus: "Impeerium" Von Krahli Teatris
UUDISTE ARHIIV