Õppekavad

Bakalaureuseõpe

Lõpetajad saavad nelja-aastase õppe tulemusena bakalaureusekraadi. Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub iga kahe aasta järel, lavastaja õppesuunale iga nelja aasta järel.

Enamus õppetööst toimub Tallinnas, Toom-Kooli 4 (Toompeal). Koolil on erialane raamatukogu, ulatuslik videoteek, kaasaegse sisustusega auditooriumid ja õppeklassid. Väljaspoolt Tallinna tulnud üliõpilastel on võimalus elada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühiselamus Kivimäel (Jannseni 38). Pedagoogidena töötavad tuntud näitlejad, lavastajad, teatriteadlased ja teiste erialade esindajad (vt õppejõud).

Näitleja õppesuuna üliõpilased õpivad nelja aasta jooksul erialastest ainetest näitleja tööd, lavakõne, soolo- ja ansamblilaulu, lavalist liikumist ja tantsu (klassikaline ja karaktertants, peotants, stepptants, ajalooline tants, estraad ja muusikal), raadio- ja teletööd, Alexanderi tehnikat, vehklemist, akrobaatikat, jumestust jm. Teoreetilistest ainetest õpitakse teatriajalugu, kirjandusajalugu, muusikaajalugu, kunstiajalugu, psühholoogiat ja filosoofiat.
Koolil ei ole oma teatrit, seetõttu etenduvad õppelavastused ja bakalaureusetööd Tallinna ja teiste linnade teatrite lavadel  (vt lavastused).

Õppetöö spetsiifika nõuab ühiseid tunde, proove ja loenguid, seetõttu on näitleja õppesuuna üliõpilastel valikainete osakaal väike. Õppetöö toimub 5-6 päeval nädalas. Hommikul 9-st õhtul kella 18-19ni, mõnikord kauemgi. Seetõttu ei ole kooli kõrvalt praktiliselt võimalik käia tööl. Esimesel kahel aastal ei ole soovitatav ka üliõpilaste avalik esinemine väljaspool kooli.

Järgmine vastuvõtt toimub 2010. aastal.

Lavastaja õppesuuna üliõpilastel on kahel esimesel õppeaastal palju ühiseid tunde näitleja õppesuuna üliõpilastega (näitleja töö, lavakõne, lavaline liikumine ja tants, aleksandritehnika). Teoreetilistest distsipliinidest õpitakse koos näitlejatega teatriajalugu, kirjandusajalugu, kunstiajalugu, muusikaajalugu, filosoofiat, psühholoogiat. Lavastaja õppesuuna ainetest õpitakse lavastaja tööd, draamateooriat, ruumiteooriat, lavakujundust, valgusre¸iid, raadiotööd, kino- ja teletööd, teatrimajandust jm. Lavastatakse katkendeid ja näidendeid näitleja õppesuuna üliõpilastega ning hiljem ka kutseliste näitlejatega. IV kursusel tehakse bakalaureusetöö kutselises teatris.

Järgmine vastuvõtt toimub 2010. aastal.

Dramaturgi õppesuunale võeti üliõpilasi esmakordselt vastu 2004. aastal. Algul õpitakse koos näitleja ning lavastaja õppesuundade üliõpilastega, et tutvuda näitleja tööga, teatriga. Lavastatakse katkendeid. Kirjutatakse lühistseene, hiljem pikemaid näidendeid, mida lavastatakse iseseisvalt ja ka koos lavastaja õppesuuna üliõpilastega. Kuulatakse mitmesuguseid erikursuseid keelest, tõlketeooriast, draamateooriast. Kirjanduslike eelduste alusel valitud üliõpilased saavad ettevalmistuse tööks tõlkijatena, teatrite dramaturgidena, stsenaristidena ja loomulikult ka originaalnäidendite kirjutajatena. Samuti lavastajatena.

Magistriõpe

Lavakunstikoolis on kaheaastane magistriõpe. Uusi õpilasi võetakse vastu iga kahe aasta järel, järgmine kord käesoleval, 2008. aastal. Magistriõpe on viimastel aastatel olnud õppesuunakeskne, et anda võimalust ennast täiendada eesti teatrile olulistel erialadel. 2002. aastal võeti üliõpilasi vastu nukuteatri õppesuunale, 2004. aastal lavakõne õppesuunale, 2006. aastal lavastaja ja 2008. aastal taas lavakõne õppesuunale. Samas on nii eelnevatel aastatel kui ka paralleelselt õppesuundadega olnud võimalik oma haridust jätkata ka teiste erialade esindajatel. Õppekavad on olnud seotud õppesuundadega. Ühised on olnud teatriantropoloogia kursus, loengud kaasaegsest teatrist, teadustöö kirjutamise metoodika. Magistriõpe on loominguline. See tähendab, et 80 kohustuslikust ainepunktist 24 saab üliõpilane loominguliste tööde eest, 8 punkti teoreetilise uurimistöö eest ja 48 punkti õpingute eest.

Järgmine vastuvõtt 2010. aastal.