Jaapani kultuurikuu raames toimus 15. septembril 2011 lavakoolis Jaapani nō-teatri näitlejate loeng-demonstratsioon.
Kanze koolkonna näitlejad eesotsas Wakebayashi Michiharuga tutvustasid traditsiooniderikast ja müstilist nō-teatri maailma, näitasid maske ja kostüüme.
Nō-teatrit peetakse üheks vanemaks kutseliseks teatriks maailmas. Iidsetest templirituaalidest, shinto tseremooniatest ja Jaapani õukondlikest etendustest arenes 14. sajandi lõpuks välja ainulaadne intellektuaalne teatrikunst, mis on sügavalt seotud budistliku filosoofia ja esteetikaga.
Jaapani klassikalises teatris esinevad ainult meesnäitlejad. Iga näitleja kuulub kindlasse koolkonda (nō-teatri puhul on neid viis) ja täidab kindlaksmääratud rolle. Iga koolkond koolitab oma peaosatäitjad, peaosalise saatjad, lapsosatäitjad, koori ja assistendid. Lava tagaplaanil istuvad muusikud, kelle osaks on tegelaste kanoniseeritud liigutuste toetamine rütmi ja löökidega ning tantsude muusikaline saade. Pillidest on kasutusel flööt, väike ja suur käsitrumm ning pulkadega mängitav taiko trumm.
Lavakooli loeng-demonstratsiooni viisid läbi kolm nō-teatri näitlejat. Neist Wakebayashi Michiharu on sündinud nō-perekonda ja tegi oma lavadebüüdi juba 4-aastaselt. Pärast ülikooliõpinguid asutas ta "Shinyokai" teatritrupi. Ta õpetab erinevates koolides nō-teatrit, traditsioonilist muusikat ja tantsu ning korraldab igal aastal suurejoonelisi nō-teatri külalisetendusi ka mujal maailmas. Ta on tutvustanud nō-teatrit nii Ameerikas, ¦veitsis kui ka Saksamaal.
Koshika Takayuki on nō-näitleja poeg, kes 29-aastaselt asutas koos oma isaga nō-teatri-trupi "Koshika Ryusei-kai". Tema osatavaid meisterlikke oskuseid loetakse Jaapani vaimse kultuuripärandi hulka.
Terasawa Kōsuke tegi oma lavadebüüdi juba 3-aastaselt. Viimased paarkümmend aastat on ta olnud vabakutseline näitleja ja esinenud nii Euroopas, Ameerikas kui ka Venemaal.
